Vesi meie basseinides

Eesti

Juba teine postitus sarjas „Avaandmed ja andmeajakirjandus“. See kord piilume Terviseameti veeproovide andmestikku ja uurime, milline on veekvaliteet Eesti ujulates ja veekeskustes.

Ma pean tunnistama, et mina ei mõtle veemõnusid nautides vee kvaliteedile, eriti ujulates või veekeskustes.

Basseini seisev vesi ja palju inimesi on suurteks riskideks veekvaliteedile. Õnneks, vett jälgitakse iga päev ja vähemalt kord kuus viiakse läbi laboratoorseid uuringuid, mille põhjal antakse hinnang basseiniveele. Andmed esitatakse Terviseametile ja veeproovide hinnangud on kõigile kättesaadavad (vt lisaks siit).

Kui heas seisus on basseiniveed? Kas riiklike nõudeid on lihtne täita?

Küsimustele vastamiseks kasutan Terviseameti avaandmeid. Lähemalt vaatan basseini veeproove, mis on tehtud vahemikus jaanuar 2016 kuni juuni 2017, selle ajaga on hinnatud 386 basseini ja mullivanni veeseisu 7496 korral.

Kahjuks, tuleb tõdeda, et iga viies veeproov ei vasta nõuetele. Tavaliselt ühes veeproovis vaadatakse 5-17 näitajat. Kui veeproov ei vasta nõuetele, siis 72% juhtudest on põhjuseks üks halba näitajat ja 21% kaks halba näitajat. Kõige tihedamini nõuetele mittevastavad näitajad on vaba ja seotud kloor. Kloor on Eestis kõige levinum basseinivee desinfitseerimise vahend.

75% proovidest jäävad nõutud 0,5 – 1,5 mg/l vahemikku. Kui vaba kloori näitaja ei vasta nõuetele, siis üldiselt on probleemiks liiga väike kogus. Kuid harva – 2% juhtudest – on see näitaja väga kõrge (üle 2 mg/l).

Vaba kloor on see osa vees olevast kloorist, mida algselt vette lisatakse ja millel on suur desinfitseerimise võime, et hoida vesi puhas ja selge ning mis ei ole veel reageerinud vees leiduvate orgaaniliste ainetega. Vaba kloor ei põhjusta naha ega silmade ärritust. 1

Seotud kloorile on seatud ainult ülemine piir. Soojemas basseinis (temperatuur üle 31 °C) võib seotud kloori olla kuni 0,5 mg/l, jahedamas basseinis (temperatuur kuni 31 °C) kuni 0,4 mg/l. Igas viiendas veeproovis on seotud kloori liiga palju.

Seotud kloor on see osa kloorist, mis on reageerinud vees olevate ammooniumiühenditega, mis omakorda tekivad näiteks higist, uriinist, surnud naharakkudest, bakteritest, päevituskreemist jm. Seotud kloori nimetatakse ka klooramiinideks. Just need tekitavadki nn kloorihaisu, mis ekslikult arvatakse olevat tingitud liigsest kloorist. Klooramiinid põhjustavad silmade, naha ja hingamisteede ärritusi. Mida suurem on basseini koormus ja vee reostumine ning mida vähem puhastatud ja värsket vett juurde antakse, seda suurem on seotud kloori sisaldus.1

Järgmine kord kui lähed vett nautima, vaata, kas sinu basseini vesi on ikka heas korras. Seda saad teha siin.

Avaandmete portaali sisustatakse Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemist "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine", mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Projekti tegevused viib läbi MTÜ Open Knowledge Estonia.

Allikad:

1 http://terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/ujulad.html

http://vtiav.sm.ee/?active_tab_id=A

https://github.com/okestonia/Data-Viz-Protos/tree/master/basseinivesi