Mida saab teha avatud ruumiandmetega? Neli näidet

Lisanud Maarja Toots 2019/03/26

Suur osa meile igapäevaelus vajalikust infost on seotud ruumi ja asukohaga: Mis ilm täna Põhja-Eestis on? Millal väljub minu kodupeatusest järgmine tramm? Millist teed pidi lumesajusel päeval tööle sõita?

Ruumiandmed hõlmavad mitmekesist infot, alates teede, metsade ja asulate paiknemisest kaardil kuni konkreetse objekti (näiteks lähima poe või kohviku) geograafiliste koordinaatideni. Kuna ruumiandmed on meile eluliselt tähtsad, peetakse avatud ruumiandmeid üheks väärtuslikumaks ja suurema kasutuspotentsiaaliga andmeliigiks (vt nt G8 Open Data Charter, Euroopa Komisjon 2014). Investeeringuid ruumiandmete avamisse peetakse isegi nõnda tulusaks, et Ühendkunigriigis loodetakse avatud ruumiandmete väärindamise kaudu tuua Briti majandusse kuni 11 miljardit naela lisandväärtust aastas.

Eestiski on ruumiandmed avalikkusele aina paremini kättesaadavad ja asukohapõhiste andmetega on juba tehtud nii mõndagi kasulikku. Vaatame neist nelja näidet (olgu etteruttavalt öeldud, et viimane on seni jäänud vaid ideeks – miks, sellest allpool).

Näide 1: Millal mu buss jõuab?

Tallinna ühistranspordi kaardirakendus kuvab kaardile reaalajas andmed kõigi Tallinna ühistranspordipeatuste ja ühissõidukite asukoha kohta. Nii saan reaalajas jälgida, millal jõuab minu peatusesse järgmine buss või kuhu troll toppama on jäänud. Andmed uuenevad iga viie sekundi järel ja kaardil sõidukile klikkimine viib mind vastava liini sõiduplaanini Tallinna transpordiameti kodulehel (sealtsamast võtab kaart ka oma andmed). Kaarti saab kuvada nii HERE maps'i kui ka Google'i aluskaardil.

Allikas: kuvatõmmis https://gis.ee/tallinn veebikaardilt

Näide 2: Milline mu kodutänav vanasti välja nägi?

Eraalgatusel ja õhinal põhinev visuaalkultuuri projekt Ajapaik toob ühele kaardile kokku andmed avaliku sektori andmebaasidest (nt MuIS) ning inimeste enda saadetud fotod ja geoinfo, et talletada erinevate hoonete ja paikade väljanägemist läbi aastate ja aastakümnete. Kui elad vanas ja väärikas majas, võid otsida Ajapaiga kaardilt üles oma kodumaja ja vaadata, milline see maja 70 aastat tagasi välja nägi. Või pildistada üles mõne tänapäevase tänavavaate ja võrrelda seda ajalooliste fotodega samast kohast. Ajapaigas on muuhulgas omajagu fotosid ajalooliste sündmuste kohta, mis on kasutajate abiga saanud külge täpsed asukohaandmed. Tahad näha valimisreklaami Põlva kaubamaja vaateaknal aastast 1989? Mine ja vaata!

Näide 3: Appi, lumesahk!

Maanteaamet on autojuhtide populaarse abimehe Waze'iga andmeid vahetanud juba neli aastat. Muuhulgas teab Waze'i kasutaja tänu Maanteeameti andmetele, kus on teedel liikluspiirangud või kus suurem libeduseoht. Sel talvel hakati Waze'i kasutajatele kuvama Maanteeametilt pärit infot ka liiklejast kuni 1 kilomeetri raadiuses asuvate teehooldemasinate kohta. See võimaldab autojuhil valida soovi korral liikumiseks teise tee ja vähendada ohtlike möödasõitude arvu. See kõik on võimalik tänu koostööle Ecofleet OÜ-ga, kelle GPS-jälgimislahendus võimaldab lumesahkade ja puisturite liikumisel silma peal hoida. Andmed liiguvad Waze'i ja Maanteeameti vahel ka teistpidi – viimase uuendusena on Waze'i kasutajate saadetud hoiatused tee- ja ilmaolude kohta nüüd nähtavad ka Maanteeameti enda liiklusinfo rakenduses Tark tee.

Näide 4: Kuidas kasutame Eestimaad?

Eelmisel suvel avaldas Bloomberg põnevate visuaalidega rikastatud artikli maakasutuse kohta Ameerika Ühendriikides:

Allikas: kuvatõmmis Bloombergi artiklist.

Annegretel tekkis mõte teha samasugune ülevaade sellest, kuidas me kasutame Eestimaad. Selleks tuli võtta Eesti kaart, jagada see ruutudeks ja värvida vastavalt maa kasutusalale. Esimese sammuna alustas Annegrete Maa-ameti maakatastri andmetest, kus on kirjas iga katastri sihtotstarve. Selgus, et lausa 88% Eestimaast on maatulundusmaa (st maa, mida saab kasutada põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks). Nende andmete põhjal saab niisuguse joonise:

Allikas: Maa-amet

Joonis annab meile küll infot, aga ei ole väga põnev, isegi kui see kaardile panna. Meil on vaja detailsemat infot, kui palju on metsamaad, kui palju põllumaad, mida põllumaal kasvatatakse ja kuidas see üle Eesti jaotub. Selle info saamiseks tuleb juurde võtta Statistikaameti andmed. Saame teada, et kogu Eesti peale jaguneb maatulundusmaa umbes ⅔ ulatuses metsamaaks ning ⅓ põllu- ja rohumaaks. Nüüd saame joonisel oleva tulba juba paremini jaotada.

Meil ei ole aga endiselt infot, millised ruudud nende andmete põhjal kaardil ära värvima peaks. Selleks on meil vaja detailsemat infot katastri tasemel. Mis aga selgub? Maa-ameti ja Statistikaametist avaandmete põhjal ei saagi me piirkondade kasutust korrektselt kuvada, sest sellise detailsusastmega andmeid lihtsalt ei ole. Nii peame Eestis täna veel värvilise kaardi asemel leppima nukra tulbaga.

Mida neist näidetest kokkuvõttes järeldada?

  • Ruumiandmetest on tulu nii bussiootajale, fotograafiahuvilisele kui ka uudishimulikule kodanikule.
  • Ruumiandmetest on üldjuhul kõige rohkem kasu, kui nad kaardile panna.
  • Selleks, et kasulikke kaarte teha, on vaja piisavalt detailseid andmeid. Ehkki ruumiandmete kättesaadavus Eestis on järjest paranenud, ei ole kõiki häid ideid täna veel võimalik andmete puudumisel teoks teha.
  • Kõige väärtuslikumad asjad sünnivad koostöös ehk siis, kui samal kaardil saavad kokku andmed eri allikatest ning kui riigiasutused, ettevõtted ja kodanikud sõbralikult andmeid ja platvorme jagavad.

Avaandmete portaali sisustatakse Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemist "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine", mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.