Kuidas läheb Eestil rahvusvahelises võrdluses?

Lisanud Maarja Toots 2018/06/12

Kuidas hinnata Eesti edusamme avaandmete vallas? Üks võimalus on vaadata, milline on Eesti olukord võrdluses teiste riikidega. Osalemine (ja edenemine) rahvusvahelistes võrdlusuuringutes on ka üks sel kevadel alanud projekti “Avaandmete kasutamise edendamine” peamistest tegevussuundadest.

Sel aastal võtab Eesti teiste riikidega mõõtu kolmes uuringus, milles oleme osalenud ka varasematel aastatel:

Euroopa andmeportaali ülevaateuuring avaandmete kasutamisest

Open Data Maturity Landscaping Survey (European Data Portal)

Tänavune Euroopa andmeportaali ülevaateuuring analüüsib riikide edusamme avaandmete rakendamisel neljast aspektist: avaandmete poliitikaraamistik, avaandmete mõju, avaandmete portaal (funktsionaalsus, kasutusaktiivsus jne) ning avaandmete kvaliteet. Andmekogumine 2018. a uuringu tarbeks on juba alanud ning tulemused peaksid selguma aasta lõpus. Seni on aga võimalik tutvuda eelmise aasta aruandega: https://www.europeandataportal.eu/sites/default/files/edp_landscaping_insight_report_n3_2017.pdf 

OECD avaliku sektori avaandmete indeks

OURData Index on Open Government Data (OECD)

Sarnaselt Euroopa andmeportaali uuringuga hõlmab ka OECD indeks erinevaid aspekte, alates riiklikust avaandmete strateegiast ja poliitikaraamistikust kuni konkreetsete andmestike kättesaadavuseni avaandmetena. Andmekogumine tänavuse uuringu tarbeks peaks algama suve teises pooles, lisainfot OECD avaandmete indeksi kohta leiab siit: http://www.oecd.org/gov/digital-government/open-government-data.htm

World Wide Web Foundationi avaandmete baromeeter

Open Data Barometer (World Wide Web Foundation)

Laiahaardeliselt analüüsib avaandmeid ka World Wide Web Foundationi kureeritav indeks Open Data Barometer, mis vaatleb muu hulgas avaandmete poliitikat, selle poliitika tegelikku rakendamist, avaandmete kättesaadavust, formaate, kasutatavaid litsentse jne. Seejuures pööratakse erilist tähelepanu kindlalt määratletud andmete kättesaadavusele avaandmetena (nt õigusaktid, riigieelarve, keskkonnaandmed, riigihanked, riiklik statistika jpm). Lisainfot Web Foundationi avaandmete indeksi kohta leiab siit: http://opendatabarometer.org/?_year=2016&indicator=ODB

Open Knowledge Foundationi avaandmete indeks

Global Open Data Index (Open Knowledge International)

Nendele kolmele juba traditsiooniks saanud uuringule lisandub sel aastal neljaski – globaalse võrgustiku Open Knowledge Foundationi Open Data Index, mille eesmärk on anda põhjalik ülevaade konkreetsete andmete kättesaadavusest ja kvaliteedist erinevates riikides. Andmestikud, millele selles uuringus erilist tähelepanu pööratakse, hõlmavad näiteks seaduste ja eelnõude, riigieelarve ja riigihangetega seotud andmeid, õhu ja vee kvaliteeti, kaardiandmeid, äriregistri põhiandmeid jne. Lisainfo Open Knowledge Foundationi avaandmete indeksi kohta: http://global.survey.okfn.org/

Aga kuidas Eestil kõigis neis edetabelites läinud on? See on juba pikem jutt, millest kirjutame peagi eraldi postituses!

Avaandmete portaali sisustatakse Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemist "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine", mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.