Kuidas läheb Eestil rahvusvahelises võrdluses?

Lisanud Maarja Toots 2018/06/12

Kuidas hinnata Eesti edusamme avaandmete vallas? Üks võimalus on vaadata, milline paistab Eesti välja võrdluses teiste riikidega. Osalemine (ja edenemine) rahvusvahelistes võrdlusuuringutes on ka üks sel kevadel alanud projekti “Avaandmete kasutamise edendamine” olulistest tegevusliinidest.

Sel aastal võtab Eesti teiste riikidega mõõtu kolmes uuringus, milles oleme osalenud varasematelgi aastatel:

European Data Portal (EDP) Landscaping Survey

EDP mõõdab tänavu riikide edusamme neljas aspektis: avaandmete poliitikaraamistik, avaandmete mõju, avaandmete portaal (funktsionaalsus, kasutusaktiivsus jne) ning välja antud avaandmete kvaliteet. Andmekogumine 2018.a uuringusse on juba alanud ja tulemused peaksid selguma aasta lõpus. Seni saab igaüks tutvuda eelmise aasta raportiga: https://www.europeandataportal.eu/sites/default/files/edp_landscaping_insight_report_n3_2017.pdf 

OECD OURData Index on Open Government Data

Sarnaselt EDP uuringuga hõlmab ka OECD indeks erinevaid mõõtmeid, üldisest avaandmete strateegiast ja poliitikaraamistikust kuni konkreetsete andmestike kättesaadavuseni avaandmetena. Andmekogumine tänavuse uuringu tarbeks peaks algama suve teises pooles, lisainfot OECD lähenemise kohta leiab siit: http://www.oecd.org/gov/digital-government/open-government-data.htm

Open Data Barometer

Laia lähenemist rakendab ka World Wide Web Foundationi kureeritav „avaandmete baromeeter“ – uuritakse avaandmete poliitikat, poliitika reaalset rakendamist, avaandmete kättesaadavust, formaate, kasutatavaid litsentse jne. Seejuures pööratakse erilist tähelepanu teatud kindlate andmete kättesaadavusele avaandmetena (nt seadused, riigieelarve andmed, keskkonnaandmed, riigihanked, riiklik statistika jpm). Lisainfot leiab siit: http://opendatabarometer.org/?_year=2016&indicator=ODB

Neile kolmele juba traditsiooniks saanud edetabelile lisandub sel aastal neljaski uuring – Open Knowledge Foundation globaalse võrgustiku Open Data Index, mille eesmärk on luua põhjalik ülevaade konkreetsete andmete kättesaadavusest ja kvaliteedist erinevates riikides. Andmestikud, millele selles uuringus erilist tähelepanu osutatakse, hõlmavad näiteks seaduste ja eelnõude, riigieelarve ja riigihangetega seotud andmeid, õhu ja vee kvaliteeti, kaardiandmeid, äriregistri põhiandmeid jne. Lisainfo uuringu kohta: http://global.survey.okfn.org/

Ah et kuidas Eestil kõigis neis edetabelites siis läinud on?

See on juba pikem jutt, millest kirjutame peagi eraldi postituses!