Millised andmed on väärtuslikud? Räägi kaasa!

Lisanud Maarja Toots 2019/12/16

Lõppeva aasta suvel võtsid Euroopa Liidu riigid vastu uue avaandmete direktiivi, mis asendab varasemat avaliku sektori teabe („PSI“) direktiivi. Uus direktiiv toob kaasa olulise muutuse Euroopa avaandmete poliitikas: ELi riikidel tuleb nüüd aasta jooksul paika panna, millised on eriti väärtuslikud andmehulgad (high-value datasets), mis peavad edaspidi olema kättesaadavad avaandmetena – avatud litsentsiga, tasuta, masinloetavas formaadis, rakendusliideste (APIde) kaudu ja võimalusel tervikuna allalaaditavana. Väärtust hinnatakse seejuures eelkõige potentsiaalse majandusliku kasu ja ühiskondliku hüve võtmes, aga arvesse võetakse ka mõju keskkonnale, kasutajate huvi andmete vastu ning võimalust andmeid kombineerida ja nende põhjal innovaatilisi teenuseid luua.

Mis ja milleks?

Muudatuse taga on soov teha Euroopa andmemajanduse õitsemiseks vajalikud andmed laialdasemalt kättesaadavaks, vähendada kasutusbarjääre ja tagada kasutajate võrdsem ligipääs andmetele. Selleks soovitakse vabastada oluliseks peetavad andmed maksumüüri tagant ja nõuda (teatud tingimustel) taaskasutatavate avaandmete avaldamist ka riigieelarvest rahastatud teadusuuringute tegijailt, avaliku sektori osalusega ettevõtetelt ning ühistranspordi- ja kommunaalteenuseid pakkuvatelt äriühingutelt, kes sageli valdavad ühiskonna jaoks väärtuslikke andmeid. Lisaks tahetakse direktiiviga ergutada reaalajaliste ja dünaamiliste andmete avaldamist APIde kaudu ja tekitada rohkem kvaliteetseid andmeid krattidele kõhutäieks.

Praeguseks on ELi tasandil kokku lepitud kuues valdkonnas, millega seotud andmeid peetakse eriti väärtuslikuks. Need on ruumiandmed, keskkonna- ja kaugseireandmed, ilmaandmed, riiklik statistika, ettevõtete ja nende omandisuhete andmed ning transpordi- ja liikuvusandmed. Puudu on aga loetelu konkreetsetest andmehulkadest igas kategoorias, mille avaldamisele hakkavad edaspidi üle-euroopaliselt kehtima kõrgendatud nõuded. Sellise nimekirjani jõudmiseks tellib Euroopa Komisjon järgmisel aastal mõjuanalüüsi konkreetsete andmestike avamise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamiseks ning korraldab avaliku konsultatsiooni sidusrühmade kaasamiseks. Ja see on koht, kus tuled mängu ka Sina, hea avaandmete kasutaja.

Räägi kaasa!

Kui soovid, et kõrge väärtusega andmehulkade nimekiri ei sünniks kabinetivaikuses, vaid võtaks arvesse ka kasutajate arvamust, on Sul kaks võimalust kaasa rääkida:

  1. Vasta hiljemalt 5. jaanuaril veebiküsitlusele SIIN ja anna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile teada, millised andmehulgad peaksid olema defineeritud kõrge väärtusega andmetena. Selle põhjal peab MKM arutelusid vastava valdkonna eest vastutavate asutustega ja formuleerib Eesti ettepanekud Euroopa Komisjonile. Paralleelselt saab väärtuslike andmete teemal mõtteid vahetada ja küsimusi küsida OpenEstData Facebooki grupis, mis koondab Eesti avaandmete huvilisi ja eksperte.
  2. Avalda arvamust Euroopa Komisjoni korraldataval avalikul konsultatsioonil. Täpne ajakava ei ole veel paigas, aga praeguste plaanide järgi toimub konsultatsioon enne 2020. aasta sügist, nii et jälgi mängu ja pane vaim valmis. Asjade käiguga saab kursis püsida uuele direktiivile pühendatud Euroopa Komisjoni kodulehel.

Mis edasi saab?

Kui mõjud on analüüsitud, sidusrühmad kaasatud ja kokkulepped saavutatud, vormistatakse kõrge väärtusega andmete loetelu 2020. aasta lõpus avaandmete direktiivi rakendusaktiks ning võetakse 2021. aastal vastu. Tasub aga siiski meenutada, et nimekiri üksi veel andmetest väärtust ei loo – see viimane on juba andmevaldajate ja kasutajate ülesanne.

______

Avaandmete direktiiv on kättesaadav SIIN.
Lisainfot vaata ka Euroopa Komisjoni kodulehelt.

Avaandmete portaali sisustatakse Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Projekti tegevused viib ellu MTÜ Open Knowledge Estonia.

Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fond

Avaandmete portaali sisustatakse Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemist "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine", mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.